Ajalugu

Praegune Jüri kirik, mis pühitseti 15. detsembril 1885, ehitati paljude pseudogooti stiilis hoonete ja Iisaku kiriku ehitaja.

Jüri kirik aastal 1893. Foto Aivo Aia erakogust

Kiriku teejuht

Kristus jättis oma jüngritele ülesande: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!” (Mt 28:19) Nii täidab kristlik kirik ka tänapäeval inimesi ristides oma Issanda käsku. Loe edasi siit

Jüri kihelkonna eripära

Jüri kihelkond on liiga suur, et rahulduda koguduse teenimisel üksnes kirikuhoones toimuva vaimuliku tegevusega. Kihelkonda kuulub kogu ulatuses Rae vald, mis on Eesti suuremaid ning Kiili vald. Lisaks veel osa Saku vallast ning Raasiku vallast. Seega üle 350 ruutkilomeetrise kihelkonna vaimulik teenimine Tallinna kui suure tõmbekeskuse vahetus naabruses on üsna keeruline.

Kirikuhoone asub Rae valla keskuses Jüris. Kirik ja koguduse kasutada olev Teemaja kalmistu väravas, suudavad aktiivseks tegevuseks koguda inimesi siiski vaid Jürist ja selle lähiümbrusest. Pärast seda, kui need hobused ära surid, kellega vanasti 20 km kauguselt iga ilmaga kirikusse tuldi, on Jüri alevis toimuvast koguduse tegevusest osavõtmine paljudele ületamatult raskeks muutunud.

Kiili vallal tervikuna pole aga Rae vallaga peale kiriku ja kalmistu midagi ühist. Kahel üksteisest 10 kilomeetri kaugusel asuval alevil puudub igasugune ühendav transport, sest kogu liikumine käib üksnes Tallinna suunal. Jüri kogudus on üle 70 aasta Kiili ja Nabala piirkonna vaimulikul teenimisel kasutanud Nabala Vennastekoguduse palvemaja. Just sealne aktiivne palvemajatöö on olnud mõjutajaks, et läbi aegade on Jüri koguduse kandvaks osaks olnud Nabala kandi rahvas. Kuigi see on Jüri kihelkonna kaugemaid nurki, on kogu nõukogude aja kuni tänapäevani suur osa koguduse nõukogu liikmeid ja peaaegu kõik juhatuse esimehed olnud Nabala mehed.

Omaette kogumi moodustavad Tallinn-Tartu maantee ääres Patika, Vaida, Aruvalla ja neid ümbritsevad külad. Sealgi on üks Jüri kogudusele kuuluv ja kapitaalremonti vajav palvemaja, mis oma asukohaga Vaida alevi vahetus naabruses saab tulevikus teenida kohaliku abikirikuna.

Neljanda omaette suure keskusena võib veel nimetada Jüri ja Harju-Jaani kihelkonna piiril asuvat Aruküla alevit, koos seda ümbritsevate küladega. Jüri kogudus peab seal regulaarselt pühapäevakooli ning kord kuus ka kuulutustunde kohaliku kultuurikeskuse väikeses saalis.Nõnda võiks ajaloolise Jüri kihelkonna selle rahvaarvu ja geograafiliste iseärasuste ja liikumisvõimaluste järgi jagada vähemalt nelja ossa. See ei pea tähendama nelja iseseisva koguduse rajamist, kuid nõuab kindlasti teatud vaimulikku teenimist kohapeal. Kui Vaida ja Aruküla inimesed sõidavad Tallinna jõudmiseks paratamatult Jürist läbi või lähedalt mööda, siis Kiili valla rahvas ei satu sinna muidu, kui jumalateenistuste ja kiriklike talituste puhul. Peaaegu ainsaks ühenduslüliks kahe naabervalla vahel ongi koguduse tellitud buss, mis Kiili ja Nabala elanikke tähtsamatel pühadel kirikusse toob.