EELK Jüri Koguduse Kuukiri Juuli 2023 Nr 79

Jeesus Kristus ütleb: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest,
kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks. Mt 5,44–45

Jumal näeb meid, kes me ka poleks, sellisena nagu me oleme. Ta kutsub meid nimepidi, mõistab meid, sest Ta on meid loonud. Ta teab, mis meis on: kõiki meie tundeid ja mõtteid, tahtmisi, lootusi ja nõrkusi. Me ise ei armasta iseennast pooltki niivõrd, kui Jumal meid armastab. Maailmas elades oleme ikka ja jälle üllatunud, kui näeme enda ümber suurt segadust ja kurja tahet. Kust see kõik pärit on? Kelle tahtel see kõik sünnib?
Tahe ei saa olla peale sunnitud. Tahte loomus on teha asju meelsasti ja oma soovist lähtuvalt. Sest sunni all ei ole tahe enam tahe.
Martin Lutheri arusaamas pole olemas neutraalset maist tahet, mis põhineks vaid mõistusel ja moraalil. Hea ja kurja mõõdupuuks saab olla vaid Jumal: hea on kõik see, mis viib Jumala ja päästeni, ning kuri on kõik see, mis juhib Jumalast eemale. Inimese ja Jumala perspektiivist paistavad paljud asjad erinevatena – hea halvana ja vastupidi.
Loomu poolest on inimene siin maailmas saatana vangistuses ning patu ja kurjuse ori. On neid, kes Jumala armust on Jumala teenijad. Seega inimese tahe saab olla kas Jumala või saatana orjuses, muud vahepealset võimalust ei ole. Saatana võimu all inimese tahe ongi teha kurja, ning ta teeb seda hea meelega. Ta on vastavas vaimus ning tunneb end Jumala vastu tegutsejana hea- ja õigusetegijana. Ja ükski väline jõud ei suuda neid ümber pöörata, kui Jumal seda ei taha. Seega, inimesi veenmisega ei muuda, sest vaim tema sees on tugevam ning paneb kogu väest vastu.
Kas inimesel üleüldse on vaba tahet või on kõik Jumala poolt ettemääratud? Luther kommenteerib Pühakirjast Jeesus Siiraki raamatust ptk 15 mõtet: “Jumal jättis inimese ta enda nõu kätte”. “Inimese nõu” osutab inimese toimimisele, mis lähtub inimese enda otsusest, ning seega eristub “Jumala nõust”. Ühelt poolt küll Jumal andis inimesele ülesande valitseda endast alamate loodute üle, samas tegutsemine ja tahtmine enda keskselt on alati Jumala eemale tõrjumine ja patt. Selgus, et inimese vaba tahe siin maailmas ei suuda oma väest teha midagi Jumalale meelepärast, ning mis ei ole Jumalale meelepärane, on tema vastane. Inimese vaba tahte üle valitseda saab üksnes Jumala vaba tahe, seega ka pöörata või muuta inimese tahet saab vaid Jumal, ning mitte inimene ise.
Jumal on inimese loonud selleks, et tegutseda ja olla koos inimesega, et inimene võiks olla Looja kaastööline. See kehtib nii jumalatute kui õigeksmõistetute kohta: jumalatud on Jumala kaastöölised väljaspool Jumala kuningriiki Jumala üldise kõikväelisuse kaudu, mis toimib kogu loodus, ning õigeksmõistetud on Jumala kaastöölised tema kuningriigis Jumala Vaimu kaudu.

Ü. Liivamägi