EELK Jüri Koguduse Kuukiri Juuni 2023 Nr 78

See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6

Mis rollis on kristlane maailmas, kus käib väärtussüsteemide sõda elu ja surma peale? Kuidas olla riigis, kus uskmatuid on kordades rohkem kui usklikke?

Optimistlikus lähenduses saab kristlane end pidada Jumala partneriks, kaasloojaks, kuna ta on adopteeritud Jumala lapseks, Jumala kaastööliseks maa peal, nn “paradiisi aednikuks”, mis oli ka Aadama amet. See oleks ülisuur tunnustus nimetada end Looja kaasloojaks.

Selline arusaam peab küll eeldama, et Jumal on loonud hea maailma, on selle ellu kutsunud on Sõna läbi, on ka inimese loonud oma näo järele. Jumal on andnud ülesande hoida ja harida seda maailma, ning olla Jumala abiline maa peal.

Reaalne elu nii ilus ei ole, sest inimene kipub end alati üle hindama (lugu viinamäe rentnikest Mt 21); või peabki oma ülesandeks luua selline tulevik, mis loodetavasti Jumalale meeldiks. Sellise mõtteviisi aluseks on arusaam, et Jumal on mõneks ajaks kuhugi ära läinud, omi asju ajama, ning inimene peab
Jumala rolli enda peale võtma.

Issand on meile korduvalt kinnitanud kahte asja: 1) ilma Jumalata ei saa inimene midagi teha, ja 2) “mina olen teie juures maailmaajastu otsani”. Seega, inimene ei pea tundma endal kohustust luua maailma paremaks, tema ülesanne on vastu võtta Jumala kutse suhtetundlikku osadusse! See elav osadus Jumalaga on miski, mille suhtes me oleme kutsutud olema tundlikud ning kuuletuma Jumala Sõnale ja tahtele. Läbi täieliku kuuletumise me ühtlasi enam ei kuulu iseendale, me ei ole enam ei iseenda ega maailma loojad, me oleme Jumala omad. Inimene on olend, kes elab “laenatud hingeõhuga”, elab lõpliku olendina “laenatud ajast” Jeesuse Kristuse taastuleku ootuses.

Me ei saa loomist mõista ilma Kristuseta. Pole olemas midagi, mis oleks Kristusest lahutatud, seetõttu kristlasele tähendab see, et meid on kutsutud elama Jumala lastena. Me ei ole kutsutud olema iseenda ja teiste inimeste elu isandad, vaid elama Kristust järgides ja püüdma teostada kõigis oma tegudes Jumala tahet. Kuulekus Jumala tahtele kasvab välja usust ja tänulikkusest Jumala vastu. Jumala kaasloojana saab kristlane, ettevaatlikult ja ülitundlikuna Jumala Sõnale, osaleda maailma tasakaalustamises, pidades pidevalt silmas, et “ma kuulun vaid Jumalale”.

Ü. Liivamägi