Jüri Koguduse Kuukiri Detsember 2021 Nr61

Hõiska ja rõõmusta, Siioni tütar, sest vaata, ma tulen ja asun su keskele, ütleb Issand! Sk 2:14

Elame advendiajas, ootame Jeesuse sündi ja Jumala tulekut maailma. Veidi on aega, et heita veel pilk maa peale, kus oleme pidanud elama ja sellega kohanduma kõikvõimalike kriiside keskel.

Praegust kriisi (koroonast täna ei räägi) nimetatakse ökoloogiliseks, ja võitlust sellega “rohepöördeks”. Iseenesest on tegemist vana asja taas meeldetuletamisega, ja sellest tulenevalt ei ole selle kriisi algpõhjus ökoloogiline. See on meie endi sisemine kriis; see on meie maailmanägemise ja kujutluste kriis. See on vaimne heitlus meie sisemuses sisalduvate jõududega, mis on ebaloomulikud, korrastamata ja vaenulikud meie, ja sellega kogu Jumala loodu suhtes. Inimene üha enam unustab, et ilma Jumalata, ilma üksteiseta ja ilma looduta väheneb meie inimlikkus alla kriitilise piiri, mis on iga kriisi algpõhjuseks.

Inimene vajab tänases nii välis- kui sisekeskkonnas eelkõige alandlikkuse distsipliini. Vaid alandlikkus ja sellega kaasnev lihtsus võivad lepitada uhkuse tõttu killustunud maailma ning vähenõudlikkus ja osadus aitavad meie planeedil säiluda. Kirik, teades et tegelik kodumaa on alles ees ootamas, on soovitanud oma lastel siin maailmas omada madalat profiili. Ta on õpetanud vaikuse ja palve teed, mis viib tasapisi maailmast eraldumisele. See on alandlikkuse tee, mis õpetab
sellel planeedil ettevaatlikumalt astuma.

Advendiaeg on ootuse ja paastuaeg, et end ette valmistada Jumala tulekule, ja suurele rõõmule. Paastumine ei tähenda ainult loobumise, vaid ka andmise õppimist. Paastumine tähendab armastust, iseenda vajaduste asendamist inimeste ja maailma vajadustega. See aitab kõigis ja kõiges näha Jumalat. Selleks et näha Jumalat tuleb alustada silmade sulgemisega ja nägemise paastuga. Kui sulgeme silmad välisele infomürale; vaid siis saab Jumal end meile näidata, jõululapses!