Jüri koguduse kuukiri veebruar 2021 Nr52

Paljud ütlevad: „Kes annab meile näha head?”
Issand, tõsta meie peale oma palge valgus! Ps 4:7

Millises ajas me vaimuliku kalendri järgi veebruaris elame? Elame viimaseid nädalaid enne paastu- ja kannatuseaega, mis algab kolmapäeval Tuhkapäevaga. See aeg on analoog sellele, kus Jeesus peale ristimist saadeti Püha Vaimu poolt kõrbesse saatana kiusata. Ta oli puhtaks pestud inimeste pattudest Ristija Johannese poolt, nüüd oli ees 40 päeva katsumise aega enne kui ta sai alustada oma Jumalateenistust selles maailmas.

Teine pilt on seotud looga, kus Jeesus on kuulutanud Rõõmusõnumit kogu Iisraelis, ja on pöördunud teele Jeruusalemma, oma kannatuse ja surma paika.

Rahvakalendris on enne tuhkapäeva vastlapäev. Vastlapäeval süüakse end lõhkemiseni täis sea-jalgadest ja vastlakuklitest, juuakse ära viimane õlu, et nii ihu kui vaim oleksid valmis suureks puhastuseks. Aga ka see paastuaja puhastus on vaid ettevalmistus kannatuse kulminatsiooniks – Suureks Reedeks, kus inimesed reetsid ja tapsid oma Jumala.

Jeesus ei ole tulnud mitte rikkiläinut siit-sealt kõpitsema, vaid selleks, et teha algus täiesti uuele loodule. Selleks on Ta võtnud enda peale maailma patu ning inimkonna päästmiseks ohvritallena surnud. Jeesus on see nisu- või sinepiivake, mis on mulda külvatud, et sellest tõuseks uus taim.

Kui nisuiva ei sure, siis ta ei saa vilja kanda. Me asume kangelaslikule teekonnale, vastu vana inimese surmale, et uus inimene meie sees saaks sündida. See teekond on lootusetult raske, sest inimesele on loomupäraselt oma ihu kõige lähemal. Selle tee läbivad vaid need, kes hoiavad kõvasti Issanda käest kinni, ja teise käega veavad kaasa neid, kes pole nii tugevad. Ärge heituge, issand aitab eelkõige nõrku ja väeteid, ta on ju tulnud nende juurde, kes tunnevad, et vajavad abistavat kätt. Tuleb suuta vaid paluda!