Koguduse kuukiri – September 2020 – Nr 47

Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb
ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust.

Jh 3:8

Kui vanasti räägiti tuulest, siis kõneldi vaimust. Jumal ilmutas end tuules ja marus, Jumal hingas tuult. Usuti, et Jumala hingeõhk jookseb maruna üle lageda maa, ja et kui tuul läheb inimese sisse, siis tema hakkab tegema vägevaid, Jumala meelepäraseid tegusid. Aga keegi ei tea, kus on ta kodu, ja kuhu ta läheb.
Nii me palume, et Jumal meid kuuleks läbi tuule, et ta saadaks tuule meie ligi. Sest kui me Jumala sõna ei mõista, siis oleme elanud asjata, ja Jumal vaatab suurel kohtupäeval meie peale nukrate silmadega, ja meie häbeneme. Nii me palume, et kui tuleb Jumala tuul, siis Jumal avaks ka meie kõrvad ja silmad, et me saaksime aru, kuidas peame teda kiitma. Me ei tea ju, millal ta taas tuleb. Võib-olla siis pole meid enam kuulamas. Issanda hingetõmbed täidavad terve maailma, iga põõsa ümber on Tema, ja tähed vilguvad temast läbi. Issand, anna meile tundmist, et sa oled meie seas, meie keskel, sest muidu oleme me asjatud, mõtetud ja ülearused Sinu päikese all.
Seesinane, kes kuulab tuult ja mõistab ta häält, see mõistab Jumalat. Aga see, kes läheb tuulest mööda ja ei pane teda tähele – kuidas see võib teada, mis on Jumal? Võib-olla et ta armastab tähele panna kõrke ja tarku sõnu ja meeles pidada autoriteetide lauseid. Aga kui tema ei kuule seda, mis tuul räägib rohule, ega hooli jutust, mis ta kõneleb pilvedele, siis ta on otsekui tühi lest ja just nagu ussitanud õun. Sest tarkade sõnad on surelikkude sõnad, aga tuul on igavene.
Jumal räägib meiega läbi oma hingetõmmete, vahel tasakesi, vahel valjusti, et inimene mõistaks. Ja siis tuleb tuul meie sisse ja võtab elada meis ja me saame Jumala hingeõhu templiks, sest tuul on pühitsenud meie keha endale majaks. Ja tuul laulab meie sees maailmakõiksusele, sest Jumala hingeõhk on kõikjal, ja neile, kes hingavad teda endasse, tema on tõotanud igavese elu ja rahu, millele ei tule lõppu.

mõtisklus koos Uku Masinguga